Sõnajalgtaimed
Umbes 403-387 miljonit aastat tagasi arenesid välja uut sorti taimed, millel oli taimesisene transpordisüsteem – soontaimed. Nüüd piisas taimedele sellest, et veega ja toiteainetega oleks ühenduses vaid üks osa ja seega said nad asuda kasvama kõrgustesse.
Kõige algelisemad soontaimed olid sõnajalgtaimed.
Kõige algelisemad soontaimed olid sõnajalgtaimed.
Erinevalt sammaltaimedest suudavad sõnajalgtaimedel mõlemad taimepõlvkonnad iseseisvalt elutseda. Teine erinevus on, et kui sammaldel domineerib gametofüütide põlvkond, siis sõnajalgade puhul domineerib sporofüüdite ehk eoseid tekitavate taimede põlvkond: kui me mõtleme sõnajalgade peale, siis peame silmas eelkõige sporofüüti. Gametofüütide põlvkond on väga väike ja need, kes selle esindajaid otsida ei oska, neid ka ei märka.
Sõnajalgade elutsükkel on järgmine:
Sõnajalgade elutsükkel on järgmine:
Sporofüüdi (2N) lehtede alumisele küljele on kinnitatud eoslad, milles valmivad eosed (N). Valminult paisatakse eosed taimest eemale ning asuvad maapinnale sattudes idanema. Idanenud eostest saavad 0,3mm kuni 1cm läbimõõduga gametofüüdid, mis toodavad sugurakke (N).
Valminult sugurakud läbivad viljastumise protseduuri ja nii tekib uus sporofüüt (2N). Viljastumiseks on endiselt vaja liigniiskeid tingimusi, et viburitega meessugurakud naissugurakkude juurde pääseksid.
Päris eemale voolavast veest või liigniiskusest ei pääsenud seega ka sõnajalgtaimed. Järgmine samm evolutsioonis võimaldas taimedel pääseda oluliselt kuivematele aladele ning alata tõelist mitmekesistumist.
Päris eemale voolavast veest või liigniiskusest ei pääsenud seega ka sõnajalgtaimed. Järgmine samm evolutsioonis võimaldas taimedel pääseda oluliselt kuivematele aladele ning alata tõelist mitmekesistumist.