Sammaltaimed
Põlvkondade vaheldumine vetikatel tekitas võimaluse järgmisteks sammudeks maismaa asustamisel taimede poolt. Järgmist sammu selles evolutsioonis kujutavad sammaltaimed.
Sammaltaimi iseloomustab:
Nagu näha, on sammaltaimede puhul paljud probleemid veel lahendamata. Võrreldes vetikatega võib siin siiski täheldada olulisi erinevusi.
Esiteks arendasid sammaltaimed oma sugurakkude ärakuivamise vältimiseks välja eraldi struktuuri, mis hoiab need niiskes olekus. See andis sammaltaimedele võimaluse liikuda aladele, mis on periooditi kuivad. Sellistel aladel elutsedes ei oleks hea mõte teha sugurakud valmis ja jätta need seejärel vee saabumist ootama. Emaste gametofüütide (N) puhul nimetatakse selliseid struktuure arhegoonideks ja isaste puhul anteriidideks. Need kujutavad endast lisakaitsekihti sugurakkude ümber.
- elavad maapinna lähedal: ei vaja ainete transporti; ei vaja toestust;
- nende sugurakud on viburitega ja vajavad paljunemiseks vett.
Nagu näha, on sammaltaimede puhul paljud probleemid veel lahendamata. Võrreldes vetikatega võib siin siiski täheldada olulisi erinevusi.
Esiteks arendasid sammaltaimed oma sugurakkude ärakuivamise vältimiseks välja eraldi struktuuri, mis hoiab need niiskes olekus. See andis sammaltaimedele võimaluse liikuda aladele, mis on periooditi kuivad. Sellistel aladel elutsedes ei oleks hea mõte teha sugurakud valmis ja jätta need seejärel vee saabumist ootama. Emaste gametofüütide (N) puhul nimetatakse selliseid struktuure arhegoonideks ja isaste puhul anteriidideks. Need kujutavad endast lisakaitsekihti sugurakkude ümber.
Teiseks toimus võrreldes vetikatega muutus ka taimede elutsüklis. Nimelt ei ole üks põlvkond sammaltaimede elutsüklis enam iseseisev. Kui nendel vetikatel, millel kujunes välja põlvkondade vaheldumine, olid mõlema põlvkonna taimed iseseisvad ning suutsid iseseisvalt fotosünteeside, siis sammaltaimede puhul on iseseisvad üksnes gametofüütide (2N) põlvkonnad.
Sammaltaimedel asuvad sugurakud taimede tipus. Meessugurakud ujuvad liigniiskuse tingimustes naissugurakke hoidvasse ja kaitsvasse arhegooni ning siin hakkab peale viljastumist arenema sporofüüt (spoore ehk eoseid tootev taim). Kuid erinevalt vetikatest ei eraldu siin sporofüüt gametofüüdist, vaid jääb viimase külge, kasvades edasi emastaime ladvast.
Sammaltaimedel asuvad sugurakud taimede tipus. Meessugurakud ujuvad liigniiskuse tingimustes naissugurakke hoidvasse ja kaitsvasse arhegooni ning siin hakkab peale viljastumist arenema sporofüüt (spoore ehk eoseid tootev taim). Kuid erinevalt vetikatest ei eraldu siin sporofüüt gametofüüdist, vaid jääb viimase külge, kasvades edasi emastaime ladvast.
Sporofüütide ladvas tekivad omakorda eoskuprad, milles paiskab valminud eosed (N) endast eemale. Eosed idanevad ning neist kasvavad välja omakorda uued gametofüüdid (2N).
Kuigi sammaltaimedel oli olulisi eeliseid vetikate ees, on nad paljunemisel sõltuvad veest ning peavad seetõttu piirduma liigniiskete või veeäärsete aladega. Järgmine samm evolutsioonis suurendas oluliselt maismaataimede sõltumatust veest.
Kuigi sammaltaimedel oli olulisi eeliseid vetikate ees, on nad paljunemisel sõltuvad veest ning peavad seetõttu piirduma liigniiskete või veeäärsete aladega. Järgmine samm evolutsioonis suurendas oluliselt maismaataimede sõltumatust veest.