Kokkuvõte
Eeltoodud ülevaate taimede liikumisest veest maale võtab kokku järgmine tabel:
Võrreldes maismaaeluga vähem kohastunumaid, evolutsiooniliselt varasemaid taimeliike uuemate, paremini kohastunud liikidega, võib täheldada justkui vastandsuunalisi tendentse: ühelt poolt suurema kaitstuse ja iseseisvuse poole ja teiselt poolt suurema integreerituse poole teiste elusorganismidega.
Ühelt poolt on arenenumad liigid järjest enam kaitsnud elutsükli kriitilisi osasid, mis on muutnud neid järjest sõltumatumaks välistingimustest – soonte tekkimine sõnajalgtaimedel, seemne teke paljasseemnetaimedel, vilja teke katteseemnetaimedel.
Võib olla, et just see iseseisvus on võimaldanud taimedel asuda järjest enam tegema koostööd teiste elusorganismidega ning neid enda elutegevuseks ära kasutama. Ilmselt vajasid juba esimesed maismaataimed ellujäämiseks koostööd seentega. Kuid alles õistaimedel omandas koostöö muude elusorganismidega täiesti uued mõõtmed, alates koostööst tolmlemisel kuni viljade levitamiseni.
Ühelt poolt on arenenumad liigid järjest enam kaitsnud elutsükli kriitilisi osasid, mis on muutnud neid järjest sõltumatumaks välistingimustest – soonte tekkimine sõnajalgtaimedel, seemne teke paljasseemnetaimedel, vilja teke katteseemnetaimedel.
Võib olla, et just see iseseisvus on võimaldanud taimedel asuda järjest enam tegema koostööd teiste elusorganismidega ning neid enda elutegevuseks ära kasutama. Ilmselt vajasid juba esimesed maismaataimed ellujäämiseks koostööd seentega. Kuid alles õistaimedel omandas koostöö muude elusorganismidega täiesti uued mõõtmed, alates koostööst tolmlemisel kuni viljade levitamiseni.