Sissejuhatus
Käesolev õpiobjekt uurib, mis pidi elusorganismide struktuuris muutuma, et nad saaksid kolida ühest keskkonnatüübist (antud juhul veest) teise (maale), kõigepealt selleks, et see üldse oleks võimalik, ja seejärel juba nii, et uue keskkonna iseärasid võimalikult paremini ära kasutada.
Eesmärk ei ole siin anda põhjapanevat ülevaadet, vaid esialgne arusaam evolutsioonilistest survetest, mis struktuuride teisenemist käivitasid, ning visandada viisid, kuidas neid surveid erinevasuunalistes lahendustes ületati ning milliseid ümbermänge olendite struktuuris see vajas. Põhimine on üldise lähenemise ja küsimisviisi väljapakkumine, mille sees saab tudeng ise uusi seoseid tekitada ning vajadusel detailsemaks minna, ilma mureta, et sellega kaob üldpilt silme eest.
Näiteks, mida põhjalikumalt vaatleme, on valitud taimede liikumine veekeskkonnast maismaale. Loodetavasti annab see tudengile piisava raamistiku, et küsida samu küsimusi ka teistsuguste keskkonnavahetuste kohta (näiteks loomade liikumisest veest maismaale, lindude liikumisest maismaalt õhku, kohanemisest aastaaegade vaheldumisega jne) ning asuda neile iseseisvalt vastuseid andma.
Eesmärk ei ole siin anda põhjapanevat ülevaadet, vaid esialgne arusaam evolutsioonilistest survetest, mis struktuuride teisenemist käivitasid, ning visandada viisid, kuidas neid surveid erinevasuunalistes lahendustes ületati ning milliseid ümbermänge olendite struktuuris see vajas. Põhimine on üldise lähenemise ja küsimisviisi väljapakkumine, mille sees saab tudeng ise uusi seoseid tekitada ning vajadusel detailsemaks minna, ilma mureta, et sellega kaob üldpilt silme eest.
Näiteks, mida põhjalikumalt vaatleme, on valitud taimede liikumine veekeskkonnast maismaale. Loodetavasti annab see tudengile piisava raamistiku, et küsida samu küsimusi ka teistsuguste keskkonnavahetuste kohta (näiteks loomade liikumisest veest maismaale, lindude liikumisest maismaalt õhku, kohanemisest aastaaegade vaheldumisega jne) ning asuda neile iseseisvalt vastuseid andma.